Kitseküla
Tai toidukoht “Siiam” asub Tallinnas, huvitava nimega asumis: Kitseküla. Muidugi on see nimetatud kunagiste kohalike järgi, kes siin kitsi pidasid. Kitseküla asumit läbis iidne Pärnu maantee, mis keeras mööda tänast Tondi tänavat paremale ja suundus läbi Rahumäe ning Nõmme Pärnu poole edasi. 17. sajandil laiusid siin Kristiine heinamaad, aga hakati ehitama ka esimesi suvemõisu – neis kohtades, mis on täna absoluutne kesklinn, ent toona jäid ikkagi “maale”, hakkasid 300-400 aastat tagasi suured saksad “linnakärast” närve puhkamas käima. Mõnesaja meetri kaugusel “Siiamist” Nõmme poole asus Fahrenholtzi suvemõis, viadukti juures aga Vogti suvemõis.
Kitsekülas asub ka Tallinna vanim säilinud mälestusmärk, rahvasuus tuntud “Marta tänava ristina”, tegelikult aga pühendatud 1560. Liivi sõja lahingule, kus tallinlased venelaste väesalga purustasid.
Üks neist kokkupõrgetest toimus “Siiamist” umbes 500 meetri kaugusel, kusagil Pärnu maantee raudteeviadukti ja Tondi raudteeülesõidu vahel.
Risti esiplaanil, mis asub näoga Tallinna poole, on kujutatud krutsifiksi. Risti tagumise poole ülaosas paikneb alamsaksakeelne tekst, mis tõlkes on järgmine: „Aastal 1560, 11. septembril on siin härra Blasius Hochgreve venelaste poolt armutult maha löödud. Jumal olgu talle armuline ning andku talle viimsel päeval rõõmsat ülestõusmist igavesele elule. Aamen.”
Kitsekülas on läbi ajaloo olnud mitmeid kõrtse ja toidukohti, mida saab naljatades kõiki “Siiami” eelkäijaks pidada. Vanim teadaolev neist oli Seileri kõrts juba 17. sajandil, mis asus Pärnu maanteel umbes tänase haigla kohal. Edaspidi on siin puhveteid peetud Tallinn-Väikse raudteejaamas, Juurdeveo tänaval, Keava tänaval, Marta tänaval jne. Tänase Tallinn-Väikse jaama kõrval olevas majas asus nõukogude ajal legendaarne, lärmakas ja kohalikele palju peavalu valmistav õllekas “Pärnu”.
Tallinn-Väike jaam
Kui laiarööpmeline raudtee jõudis Eestimaale koos Peterburg-Tallinn-Paldiski liini avamisega 1870. aastal, siis “Siiami” kõrval asuv Tallinn-Väike jaam oli – nagu nimesti lugeda saab! – kõigepealt kitsarööpmelise raudtee elik juurdeveoraudtee tarbeks ehitatud. Siit ka tänavanimi. Juurdeveoraudtee rongid olid väiksemad ning mõeldud väiksematest punktidest kauba kokkuveoks suurele raudteele. Ja muidugi ka inimeste teenindamiseks. Tallinn-Väike jaam pandi püsti 1900. aastal ning siit hakkas liikuma kitsarööpmeline rong Tallinna sadamasse ja teiselt poolt läbi Viljandi ning Mõisaküla Pärnusse. Kusjuures, sõit Tallinn-Väiksest Viljandisse kestis pea 8 tundi. Jaama ees perroonil kaitses toonaseid sõitjaid kunagi vihma eest uhke varikatus, siin oli korralik ooteruum mitme ahjuga talvekülmade peletamiseks, jaamaülema korter ja muidugi sellise jaama kohustuslik element – puhvet. Siiasamma ehitati kitsarööpmelise raudtee depood, remondikojad ja muu vajaminev struktuur.
"Siiam" ja pagasiait
Mis maja on see, kuhu sa täna Tai toitu nautima või kaasa haarama tuled? See on kunagise raudteestruktuuri juurde vältimatult kuulunud osa – pagasiait, mis pärineb rohkem kui sajandi tagusest ajast. Siia koguti postipakid ja muu kaup, mis pidi kitsarööpmelise raudtee vaguneis aeglaselt mööda Eestimaad laiali veerema, täpselt sinna, kuhu vaja ja kuhu tellitud. Ja omalaadse kulinaarse pagasiaidana töötab nüüd ka “Siiam”. Tellid ja võtad kaasa oma paki – just selle toiduga, mis sulle kõige suupärasem tundub.
